1 Saamueli 28

¹Ja neil päevil sündis, et vilistid kogusid oma väehulgad sõjakäigule, võitluseks Iisraeli vastu; ja Aakis ütles Taavetile: 'Tea, et sul tuleb koos minuga minna välja leeri, sinul ja su meestel!'

²Ja Taavet ütles Aakisele: 'Hea küll! Nüüd saad sa teada, mida su sulane suudab teha.' Ja Aakis ütles Taavetile: 'Hea küll! Ma panen sind kogu ajaks kaitsma mu pead.'

³Saamuel oli surnud, kogu Iisrael oli teda leinanud ja nad olid ta matnud Raamasse, ta oma linna. Ja Saul oli maalt kaotanud lausujad ja ennustajad.

⁴Ja vilistid kogunesid ja tulid ning lõid leeri üles Suunemisse; ja Saul kogus kokku kogu Iisraeli ning nemad lõid leeri üles Gilboasse.

⁵Aga kui Saul nägi vilistite leeri, siis ta kartis ja ta süda värises väga.

⁶Ja Saul küsis Issandalt, aga Issand ei vastanud temale ei unenägude, uurimi ega prohvetite läbi.

⁷Siis Saul ütles oma sulastele: 'Otsige mulle üks naine, kellel on lausuja vaim, siis ma lähen tema juurde ja küsin temalt!' Ja ta sulased ütlesid temale: 'Vaata, Een-Dooris on lausuja vaimuga naine.'

⁸Saul tegi ennast tundmatuks, pani teised riided selga ja läks, tema ja kaks meest koos temaga, ja nad tulid öösel naise juurde; ja ta ütles: 'Ennusta ometi mulle vaimu abil ja lase tõusta mu ette see, keda ma sulle nimetan!'

⁹Aga naine vastas temale: 'Vaata, sa ju tead, mida Saul on teinud, kuidas ta maalt kaotas lausujad ja ennustajad. Miks sa tahad nüüd seada mu hingele püünist, et saata mind surma?'

¹⁰Aga Saul vandus temale Issanda juures, öeldes: 'Nii tõesti kui Issand elab, selle asja eest ei taba sind karistus!'

¹¹Naine küsis: 'Keda pean laskma tõusta su ette?' Ja ta vastas: 'Lase Saamuel tõusta mu ette!'

¹²Aga kui naine nägi Saamueli, siis ta kisendas kõvasti; ja naine rääkis Saulile, öeldes: 'Miks sa mind petsid? Sina oled ju Saul!'

¹³Aga kuningas ütles temale: 'Ära karda! Ütle ainult, mida sa näed!' Ja naine ütles Saulile: 'Ma näen jumalat maa seest üles tõusvat.'

¹⁴Siis ta küsis temalt: 'Kuidas ta välja näeb?' Ja naine vastas: 'Üks vana mees tõuseb üles ja tal on kuub seljas.' Siis mõistis Saul, et see oli Saamuel, ja ta heitis silmili maha ning kummardas.

¹⁵Ja Saamuel küsis Saulilt: 'Miks sa tülitad mind, lastes mind üles tõusta?' Ja Saul vastas: 'Mul on väga kitsas käes, sest vilistid sõdivad mu vastu ja Jumal on minu juurest lahkunud ega vasta mulle enam ei prohvetite ega unenägude läbi. Sellepärast ma hüüdsin sind, et sa annaksid mulle teada, mida ma pean tegema.'

¹⁶Aga Saamuel ütles: 'Mispärast sa küsid minult, kui Issand on sinu juurest lahkunud ja on saanud su vaenlaseks?

¹⁷Issand on tõesti sulle teinud, nagu ta minu läbi on rääkinud: Issand on kiskunud kuningriigi sinu käest ja on selle andnud su ligimesele Taavetile.

¹⁸Et sa ei ole kuulanud Issanda häält ega ole andnud amalekile tunda tema tulist viha, siis nüüd on Issand teinud seda sinule.

¹⁹Issand annab ka Iisraeli koos sinuga vilistite kätte ja homme oled sa koos oma poegadega minu juures. Issand annab vilistite kätte ka Iisraeli leeri.'

²⁰Siis langes Saul äkitselt täies pikkuses maha, nii väga kartis ta Saamueli sõnu. Temal ei olnud ka enam jõudu, sest ta ei olnud leiba söönud kogu päeva ja kogu öö.

²¹Aga naine tuli Sauli juurde ja, nähes, et ta oli väga hirmunud, ütles temale: 'Vaata, su teenija kuulis su häält ja ma panin oma elu kaalule ning kuulsin su sõnu, mis sa mulle kõnelesid.

²²Ja nüüd kuule ometi ka sina oma teenija häält ja lase ma panen su ette palukese leiba; söö, et sul oleks jõudu teeleminekuks!'

²³Aga ta keeldus ja ütles: 'Mina ei söö.' Siis käisid temale peale niihästi ta sulased kui ka naine, ja ta kuulis nende häält; ja ta tõusis maast ning istus voodi peale.

²⁴Ja naisel oli kodus nuumvasikas; ta tappis selle kiiresti, võttis jahu, sõtkus ja küpsetas hapnemata leiba.

²⁵Ja ta tõi toidu Sauli ja tema sulaste ette ning need sõid; siis nad tõusid ja läksid ära selsamal ööl.