1 Timoteosele 2

¹Ma kutsun siis üles anuma, palvetama, tegema eestpalveid ja tänupalveid kõigi inimeste eest,

²kuningate ja kõigi ülemuste eest, et me võiksime elada vaikset ja rahulikku elu kõiges jumalakartuses ja väärikuses.

³See on hea ja meeldiv Jumala, meie Päästja silmis,

⁴kes tahab, et kõik inimesed pääseksid ja tuleksid tõe tundmisele.

⁵Sest üks on Jumal, üks on ka vahemees Jumala ja inimeste vahel: inimene Kristus Jeesus,

⁶kes on iseenese loovutanud lunastushinnaks kõikide eest, tunnistusena selleks määratud ajal.

⁷Selle sõnumi kuulutajaks ja apostliks olen ma pandud - ma räägin tõtt, ma ei valeta -, paganate õpetajaks usus ja tões.

⁸Ma tahan siis, et mehed igal pool palvetaksid, tõstes üles pühad käed ilma viha ja kahtlemiseta.

⁹Niisamuti ka naised, kombekalt rõivastatuna, ehtigu end häbelikkuse ja mõõdukusega, mitte soengute ega kulla ega pärlite ega kallite riietega,

¹⁰vaid heade tegudega, nagu on kohane naistele, kes end tunnistavad jumalakartlikeks.

¹¹Naine õppigu vaikselt täielikus alistumises;

¹²ma ei luba naisel õpetada ega mehe üle valitseda, vaid ta olgu vaikne.

¹³Sest Aadam loodi enne, seejärel Eeva,

¹⁴ka ei petetud Aadamat, vaid naine peteti ära ja ta sattus üleastumisse,

¹⁵ent ta pääseb lastesünnitamise kaudu, kui ta mõõdukuses jääb usku ja armastusse ja pühitsusse.