Heebrealastele 5

¹Iga ülempreester, kes võetakse inimeste hulgast, seatakse inimeste asemel läbi käima Jumalaga, et ta tooks ande ja ohvreid pattude eest.

²Ta suudab mõistvalt kohelda arutuid ja eksijaid, kuna ta isegi on nõrkusest piiratud.

³Ja selle nõrkuse tõttu peab ta niisamuti nagu rahva, nõnda ka iseenese eest ohverdama pattude pärast.

⁴Ja keegi ei võta enesele seda au ise, vaid Jumala kutsel nagu Aarongi.

⁵Nõnda ei ole ka Kristus austanud ennast ise ülempreestriks saamisega, vaid see, kes talle on ütelnud: 'Sina oled mu Poeg, täna ma sünnitasin sinu.'

⁶Nõnda ta ütleb ka teises kohas: 'Sina oled igavesti preester Melkisedeki korra järgi.'

⁷Oma maise elu päevil ohverdas Jeesus palumisi ja anumisi suure hüüdmise ja pisaratega selle poole, kes teda võis päästa surmast, ja teda võeti kuulda tema allaheitlikkuse tõttu.

⁸Ja olles küll Poeg, õppis ta kuulekust selle läbi, mida ta kannatas.

⁹Ja kui ta oli saanud täiuslikuks, sai ta igavese pääste toojaks kõigile, kes on talle kuulekad,

¹⁰kuna Jumal oli kuulutanud tema ülempreestriks Melkisedeki korra järgi.

¹¹Sellest oleks meil palju rääkida, aga see on raskesti seletatav, sest te olete jäänud kuulmisele tuimaks.

¹²Teie, kes te selle aja peale peaksite olema õpetajad, vajate, et teile jälle õpetataks Jumala sõnade esmaseid algeid, te olete saanud nende väärseks, kes vajavad piima, mitte tahket toitu.

¹³Igaüks, kes toitub piimast, on veel vilumata õiguse sõnas, sest ta on alles väeti laps.

¹⁴Tahke toit on aga täisealiste jaoks, kelle meeled on kogemuste varal harjunud eristama head ja kurja.