Miika 5

¹Aga sina, Petlemm Efrata, olgugi väike Juuda tuhandete seas, sinust tuleb mulle see, kes saab valitsejaks Iisraelis ja kes põlvneb muistseist päevist, igiaegadest.

²Seepärast jäetakse nad saatuse hooleks ajani, mil sünnitaja on sünnitanud; siis pöördub ta vendade jääk tagasi Iisraeli laste juurde.

³Ja tema seisab ning hoiab karja Issanda jõus, Issanda, oma Jumala nime ülevuses. Ja nemad jäävad elama, sest tema on suur ilmamaa ääreni.

⁴Ja see tähendab rahu. Kui Assur tuleb meie maale ja kui ta astub meie paleedesse, siis seame tema vastu seitse karjast ja kaheksa vürsti.

⁵Nemad karjatavad mõõgaga Assuri maad ja halja teraga Nimrodi maad; tema päästab meid Assuri käest, kui see tuleb meie maale ja tungib meie piiridesse.

⁶Siis on Jaakobi jääk paljude rahvaste keskel otsekui kaste Issandalt, nagu vihmapiisad rohu peal, mis ei oota inimest ega looda inimlaste peale.

⁷Siis on Jaakobi jääk paganate seas, paljude rahvaste keskel, otsekui lõvi metsloomade seas, otsekui noor lõvi lambakarja keskel, kes sinna tungides tallab ja murrab, ilma et oleks päästjat.

⁸Olgu su käsi tõstetud su vaenlaste vastu ja kõik su vihamehed hävitatagu!

⁹Ja sel päeval, ütleb Issand, hävitan ma sinult hobused ja teen lõpu su sõjavankritele.

¹⁰Ma hävitan su maa linnad ja kisun maha kõik su kindlused.

¹¹Ma hävitan sinu nõidused ja sulle ei jää enam lausujaid.

¹²Ma hävitan sinu nikerdatud kujud ja ebaususambad ja sa ei saa enam kummardada oma kätetööd.

¹³Ma kisun sinult su viljakustulbad ja hävitan su linnad.

¹⁴Vihas ja raevus tasun ma kätte paganaile, kes pole võtnud mind kuulda.