Filiplastele 3

¹Viimaks veel, mu vennad, rõõmustage Issandas! Üht ja sedasama teile kirjutada ei ole mulle tüütav, aga teid teeb see kindlaks.

²Vältige koeri, vältige halbu töölisi, vältige mahalõikamist!

³Sest ümberlõigatud oleme meie, kes Jumalat teenime vaimus ja kiitleme Kristusest Jeesusest ega looda päritolu peale,

⁴kuigi mul võiks olla lootust ka päritolu tõttu. Kui keegi teine arvab, et temal võib olla lootust päritolu tõttu, siis minul veel enam:

⁵ma olen ümber lõigatud kaheksandal päeval, olen Iisraeli soost, Benjamini suguharust, heebrea rahvast sündinud heebrea mees, Seaduse järgi variser,

⁶innukuse poolest koguduse tagakiusaja, Seadusest tuleneva õiguse poolest laitmatu.

⁷Kuid mis mulle oli kasuks, seda ma olen arvanud kahjuks Kristuse pärast.

⁸Jah, enamgi: ma pean kõike kahjuks Issanda Kristuse Jeesuse kõikeületava tunnetuse kõrval. Tema pärast olen ma minetanud kõik selle ja pean seda pühkmeiks, et saada kasuks Kristust

⁹ja et mind leitaks tema seest ega oleks mul oma õigust, mis tuleb Seadusest, vaid see õigus, mis tuleb Kristusesse uskumisest, see, mille Jumal annab usu peale.

¹⁰Ma püüan ära tunda teda ja tema ülestõusmise väge ja tema kannatuste osadust, saades tema surma sarnaseks,

¹¹et ma kuidagi jõuaksin ülestõusmisele surnuist.

¹²Mitte et ma selle oleksin saanud või oleksin juba täiuslik, aga ma püüan kätte saada seda, mille pärast Kristus Jeesus on minu kätte saanud.

¹³Vennad, ma ei arva endast, et ma selle olen kätte saanud, ühte aga ma ütlen: Ma unustan kõik, mis on taga, ja sirutun eesoleva poole,

¹⁴ma püüdlen sihtmärgi poole, Jumala üleva kutsumise võiduhinna poole Kristuses Jeesuses.

¹⁵Kes meist on täiuslikud, mõtelgem just samal viisil, ent kui te mõtlete midagi teisiti, küll Jumal ilmutab teile ka selle.

¹⁶Ometi, sealt, kuhu oleme jõudnud, astugem edasi sama rada!

¹⁷Vennad, võtke mind eeskujuks ja jälgige neid, kes elavad nõnda, nagu meie teile eeskujuks oleme.

¹⁸Sest paljud, kellest ma teile sagedasti olen rääkinud ning nüüd nuttes räägin, elavad Kristuse risti vaenlastena.

¹⁹Nende lõpp on hukatus, nende jumal on kõht ja nende au on nende häbis; nad mõtlevad maapealsetest asjadest.

²⁰Aga meie kodupaik asub taevas, kust me ka ootame Päästjat - Issandat Jeesust Kristust,

²¹kes meie alanduse ihu muudab oma kirkuse ihu sarnaseks selle väe toimel, millega ta suudab ka alistada enesele kõik.