Psalmid 105

¹Tänage Issandat, kuulutage tema nime, tehke teatavaks rahvaste seas tema teod!

²Laulge temale, mängige temale, kõnelge kõigist tema imedest!

³Kiidelge tema pühast nimest, rõõmutsegu nende süda, kes otsivad Issandat!

⁴Nõudke Issandat ja tema võimsust, otsige alati tema palet!

⁵Meenutage tema tehtud imetegusid, tema imetähti ja tema huulte kohtuotsuseid,

⁶te Aabrahami, tema sulase sugu, te Jaakobi, tema valitu lapsed!

⁷Tema, Issand, on meie Jumal, tema kohtuotsused on igal pool maailmas.

⁸Ta peab igavesti meeles oma lepingut, sõna, mille ta on andnud tuhandele põlvele,

⁹lepingut, mille ta on sõlminud Aabrahamiga, ja oma vannet Iisakile.

¹⁰Ta seadis selle Jaakobile määruseks, Iisraelile igaveseks lepinguks.

¹¹Ta ütles: 'Sinule ma annan Kaananimaa, see on teie pärisosa!',

¹²kui neid oli väike hulgake ja nad olid seal ainult pisut aega ning võõrastena elanud.

¹³Ja nad rändasid rahva juurest rahva juurde, ühest riigist teise rahva juurde.

¹⁴Tema ei lasknud ühtegi inimest neile liiga teha ja ta nuhtles nende pärast kuningaid:

¹⁵'Minu võituid ärge puudutage ja ärge tehke kurja minu prohvetitele!'

¹⁶Ja ta kutsus nälja maa peale, lõpetas kõik leivajätku.

¹⁷Ta läkitas nende eele mehe: Joosep müüdi orjaks.

¹⁸Tema jalgu vaevati pakus, ta kaelgi pandi raudu,

¹⁹kuni Issanda sõna läks täide, tema kõne tegi ta puhtaks.

²⁰Siis kuningas läkitas ja päästis ta lahti, rahvaste valitseja laskis ta valla.

²¹Ta pani tema isandaks oma koja üle ja kogu oma omandi valitsejaks,

²²nõnda et ta oma tahtmist mööda võis sundida tema vürste ja õpetada tarkust tema vanemaile.

²³Nõnda tuli Iisrael Egiptusesse ja Jaakob elas võõrana Haami maal.

²⁴Ja Issand suurendas väga oma rahvast ning tegi ta tugevamaks tema rõhujaist.

²⁵Ta pani ahistajate südame vihkama oma rahvast, ja salakavalust pidama tema sulaste vastu.

²⁶Ta läkitas Moosese, oma sulase, ja Aaroni, kelle ta oli valinud.

²⁷Nemad tegid tema tunnustähti ja imetegusid Haami maal.

²⁸Ta läkitas pimeduse, tegi maa pimedaks, ja nad ei tõrkunud vastu tema sõnale.

²⁹Ta muutis nende veed vereks, ta suretas nende kalad.

³⁰Nende maa kubises konnadest, nende kuningate kambriteski oli neid.

³¹Ta käskis, ja siis tuli parme ja sääski kogu nende maadele.

³²Ta andis neile rahet vihma asemel ja saatis tuleleeke nende maale.

³³Ta lõi maha nende viinapuud ja viigipuud ning murdis kõik puud nende maal.

³⁴Ta käskis, ja tuli lugematul arvul rohutirtse ja söödikuid,

³⁵ja need sõid kõik rohu nende maal ja neelasid nende põllu vilja.

³⁶Tema lõi maha ka kõik esmasündinud nende maal, kõik nende mehejõu esmikud.

³⁷Siis ta viis nad välja koos hõbeda ja kullaga, ega olnud ühtegi, kes oleks komistanud nende suguharude seas.

³⁸Egiptus rõõmustas nende ära minnes, sest hirm nende pärast oli teda vallanud.

³⁹Tema laotas pilve nende katteks ja tule valgustama ööd.

⁴⁰Nad palusid, ja ta tõi vutte ning söötis nende kõhud täis taeva leivaga.

⁴¹Ta avas kalju ja vesi jooksis; see jooksis jõena põuasel maal.

⁴²Sest tema pidas meeles oma püha sõna ja oma sulast Aabrahami.

⁴³Nõnda ta viis välja oma rahva rõõmutsemisega ja oma valitud hõiskamisega.

⁴⁴Ja ta andis neile paganarahvaste maad ning nad pärisid rahvahõimude töövaeva,

⁴⁵et nad peaksid tema määrusi ja hoiaksid tema Seadust. Halleluuja!