Psalmid 112

¹Halleluuja! Õnnis on mees, kes kardab Issandat, kellele väga meeldivad ta käsud.

²Võimsaks saab tema seeme maa peal, õiglaste sugu õnnistatakse.

³Vara ja rikkus on tema kojas ja tema õigus püsib ikka.

⁴Pimeduses tõuseb õiglastele valgus, armuline ja halastav ja õige.

⁵Õnnis on mees, kes on armuline ja annab laenuks, kes oma asju ajab õigluses.

⁶Sest ta ei kõigu iialgi; igaveseks mälestuseks jääb õige.

⁷Ei ta karda õnnetuse sõnumit, tema süda on kindel, ta loodab Issanda peale.

⁸Tema süda on toetatud, ta ei karda, kuni ta viimaks parastab oma vaenlasi.

⁹Ta jagab välja rikkalikult ja annab vaestele; tema õigus püsib ikka, tema sarv on kõrgel au sees.

¹⁰Õel näeb seda ja saab pahaseks, ta kiristab hambaid ja nõrkeb. Õelate igatsused lähevad tühja.