Psalmid 137

¹Paabeli jõgede kaldail, seal me istusime ja nutsime, kui mõtlesime Siionile.

²Remmelgate otsa, mis seal olid, me riputasime oma kandled.

³Sest seal küsisid meilt meie vangiviijad laulu sõnu ja meie piinajad rõõmulaule: 'Laulge meile Siioni laule!'

⁴Kuidas me võime laulda Issanda laulu võõral pinnal?

⁵Kui ma sind unustan, Jeruusalemm, siis ununegu mu parem käsi!

⁶Jäägu mu keel kinni suulae külge, kui ma sinule ei mõtleks, kui ma ei paneks Jeruusalemma oma ülemaks rõõmuks!

⁷Tuleta meelde, Issand, Jeruusalemma hukatuse päeva Edomi laste vastu, kes ütlesid: 'Kiskuge maha, kiskuge alusmüürini maha, mis on temas!'

⁸Paabeli tütar, sa laastatav! Õnnis on see, kes sulle tasub sedamööda, kuidas sa meile oled teinud.

⁹Õnnis on see, kes võtab su väikesed lapsed ja rabab nad vastu kaljut.