Psalmid 90

¹Moosese, jumalamehe palve. Issand, sina oled meile olnud eluasemeks põlvest põlve.

²Enne kui mäed sündisid ja kui maa ja maailm loodi, oled sina, Jumal, igavesest igavesti.

³Sina viid inimese jälle põrmu ja ütled: 'Tulge tagasi, inimlapsed!'

⁴Sest tuhat aastat on sinu silmis nagu eilne päev, kui see on möödunud, ja nagu vahikord öösel.

⁵Sa uhud nad ära, nad on nagu uni, nagu rohi, mis hommikul haljendab.

⁶See õitseb hommikul ja haljendab, õhtul see närtsib ja kuivab ära.

⁷Sest sinu viha tõttu me lõpeme ja su vihaleegist me ehmume.

⁸Sa paned meie pahateod enese ette, meie salapatud oma palge valguse ette.

⁹Sest kõik meie päevad mööduvad su raevu all, meie aastad lõpevad nagu ohe.

¹⁰Meie päevade mõõt on seitsekümmend aastat ja kui keegi on tugev, kaheksakümmend aastat, ja parimal puhul on need ometi vaev ja häda. Jah, see möödub kähku ja me lendame ära.

¹¹Kes tunneb su viha tugevust ja su raevu, nõnda nagu sind tuleb karta?

¹²Õpeta meid meie päevi arvestama, et me saaksime targa südame!

¹³Pöördu tagasi, Issand! Oh kui kaua? Halasta oma sulaste peale!

¹⁴Täida meid hommikul oma heldusega, siis me hõiskame ja oleme rõõmsad kogu oma eluaja!

¹⁵Rõõmusta meid nii palju päevi, kui sa meid vaevasid, nii palju aastaid, kui me nägime õnnetust!

¹⁶Saagu nähtavaks su töö su sulastele ja nende lastele su auhiilgus!

¹⁷Issandal, meie Jumalal, olgu lahke meel meie vastu! meie kätetööd ta kinnitagu meile! Kinnita meie kätetööd!