1 Korintlastele 14

¹Taotlege armastust ja olge innukad nõudma vaimuande, eriti prohvetlikult kõnelemist!

²Sest kes räägib keeli, ei räägi inimestele, vaid Jumalale, sest keegi ei mõista teda, ta räägib vaimu ajel ju saladusi.

³Aga kes prohvetlikult kõneleb, see kõneleb inimestele nende ehitamiseks ja julgustamiseks ja lohutamiseks.

⁴Kes keeli räägib, ehitab iseennast, prohvetlikult kõneleja ehitab aga kogudust.

⁵Ma tahaksin, et teie kõik räägiksite keeli, aga veel enam, et te kõneleksite prohvetlikult, sest see, kes kõneleb prohvetlikult, on suurem keelterääkijast, olgu siis, et ta ise neid ka tõlgendab, et see ehitaks kogudust.

⁶Nüüd aga, vennad, kui ma tuleksin teie juurde ja räägiksin keeli - mis kasu ma teile tooksin, kui ma teile ei räägiks kas ilmutuse või tunnetuse alusel, või prohvetlikku sõna või õpetust?

⁷Nõnda on ka hingetute pillidega, olgu vile või keelpill: kui nende helid ei erineks, kuidas siis saadaks aru, mis on puhutud vilel või mängitud keelpillil?

⁸Sest kui pasun teeks ebaselget häält, kes siis hakkaks valmistuma sõjaks?

⁹Nõnda ka teie, kui te keelt kasutades ei anna selge tähendusega sõnu, kuidas siis võib mõista, mida räägitakse? Te räägite siis ju tuulde.

¹⁰Niipalju kui maailmas ongi keeli, ükski neist ei ole kõlatu.

¹¹Kui ma nüüd ei tea kõne tähendust, siis olen ma rääkijale umbkeelne ja rääkija on minule umbkeelne.

¹²Nõnda ka teie, kui te juba nii innukalt taotlete vaimuandeid, siis püüdke, et teil oleks neid küllaga koguduse ehitamiseks.

¹³Seepärast, kes räägib keeli, palvetagu, et ta võiks neid ka tõlgendada.

¹⁴Kui ma keeli rääkides palvetan, siis palvetab mu vaim, aga mu mõistus on viljatu.

¹⁵Kuidas siis nüüd? Ma tahan palvetada vaimus, aga tahan palvetada ka mõistusega, tahan laulda vaimus, aga tahan laulda ka mõistusega.

¹⁶Sest muidu, kui sa õnnistad vaimus, kuidas saab kõrvalseisja öelda sinu tänupalve peale 'Aamen', kuna ta ju ei tea, mida sa ütled?

¹⁷Sest sa võid küll tänada ilusasti, kuid teist see ei ehita.

¹⁸Ma tänan Jumalat, et ma räägin keeli rohkem kui teie kõik,

¹⁹kuid koguduse keskel ma tahaksin rääkida pigem viis sõna oma mõistusega, et ka teisi õpetada, kui kümme tuhat sõna keeltega.

²⁰Vennad, ärge olge lapsed mõtlemise poolest! Olge lapsed kurjas, mõtlemise poolest aga täiskasvanud!

²¹Seadusesse on kirjutatud: 'Ma räägin sellele rahvale teiste keeltega ja teiste huultega, ent nad ei võta nõndagi kuulda,' ütleb Issand.

²²Nii ei ole siis keeled tunnustäheks usklikele, vaid uskmatuile, ent prohvetlikult kõnelemine ei ole uskmatuile, vaid usklikele.

²³Kui nüüd terve kogudus tuleks kokku ühte paika ja kõik räägiksid keeli ning kõrvalseisjad või uskmatud astuksid sisse, kas nad ei ütleks, et te jampsite?

²⁴Kui nad aga kõik kõneleksid prohvetlikult ja sisse astuks mõni uskmatu või kõrvalseisja, siis kõik tooksid esile tema olukorra ja arvustaksid teda.

²⁵Siis saaks avalikuks, mis on varjul tema südames, ning nõnda ta heidaks silmili maha, kummardaks Jumalat ja tunnistaks: Jumal on tõesti teie seas.

²⁶Kuidas siis nüüd, vennad? Kui te tulete kokku, siis on igaühel midagi: on laulu, on õpetust, on ilmutust, on keelterääkimist, on nende tõlgendamist - see kõik toimugu ülesehitamiseks.

²⁷Kui keegi räägib keeli, siis rääkigu kaks või kõige rohkem kolm, ja järjekorras, ning üks tõlgendagu.

²⁸Aga kui tõlgendajat ei ole, siis ta olgu koguduses vait - rääkigu iseendale ja Jumalale.

²⁹Prohvetitest kõnelgu kaks või kolm ning teised hinnaku kõneldut.

³⁰Aga kui kellelegi teisele, kes istub, ilmutatakse midagi, siis esimene jäägu vait.

³¹Te võite ju kõik ükshaaval prohvetlikult kõnelda, et kõik õpiksid ja kõik saaksid virgutust.

³²Ja prohvetite vaimud alistuvad prohvetitele.

³³Sest Jumal ei ole korratuse, vaid rahu Jumal. Nõnda nagu on kõigis pühade kogudustes:

³⁴olgu naised koguduses vait, sest neil ei ole lubatud rääkida, vaid nad alistugu, nagu ka Seadus ütleb.

³⁵Aga kui nad tahavad midagi õppida, siis küsigu kodus oma meeste käest. Sest naisele on häbiks koosolekul rääkida.

³⁶Kas Jumala sõna on lähtunud teist või üksnes teieni jõudnud?

³⁷Kui keegi tundub endale prohvetina või vaimusaanuna, küll ta siis tunneb, et see, mis ma teile kirjutan, on Issanda käsk.

³⁸Kui aga mõni seda ära ei tunne, siis ei tunta tedagi.

³⁹Niisiis, mu vennad, taotlege innukalt prohvetlikult kõnelemist ja ärge keelake keelterääkimist;

⁴⁰aga kõik sündigu viisakalt ja korra järgi.